Pohikiri

MTÜ NOORTEÜHENDUS “EESTI NOORTE TEADLASTE AKADEEMIA”  PÕHIKIRI

I. Üldsätted

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Noorteühendus “Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia” (edaspidi: Ühing)

1.2. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu

1.3. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.4. Ühingul on oma sümboolika, blanketid ning pitsat.

1.5. Ühing on avatud koostööks kõigi teadushuvilistega, kelle eesmärgid langevad kokku ühingu eesmärkidega.

1.6. Ühing esindab kõiki teadusvaldkondi ja püüab kaasata kõikide teadusalade noorteadlasi.

1.7. Ühing tööprintsiibid põhinevad demokraatlikel väärtustel.

1.8. Ühing on WAYS (World Academy of Young Scientists) ametlik esindaja Eestis.

II. Ühingu õiguslik seisund

2.1. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis omab Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud õigus- ja teovõimet.

2.2. Ühingu eesmärkideks on:

2.2.1. ühendada Eesti teadushuvilisi noori, kelle karjäär ning eesmärgid on seotud teadusega;

2.2.2. esindada ja kaitsta Eesti noorte teadlaste huve nii riigisiseselt kui ka Euroopa ning maailma tasandil;

2.2.3. propageerida ühiskondlike protsesside teaduspõhilist analüüsi;

2.2.4. soodustada Eesti ja maailma teaduse integratsiooni;

2.2.5. levitada noorteadlaste teaduskarjääriks olulist infot;

2.2.6. tõsta noorte teadlaste osatähtsust Eesti, Euroopa ja maailma tasandil;

2.2.7. toetada noorte teadlaste püüdlusi uute teadmiste omandamisel;

2.2.8. kaasata noorteadlasi ühiskondlikult olulistesse aruteludesse ning otsustusprotsessidesse nii Eestis, Euroopas kui maailmas;

2.2.9. tihendada koostööd teadus- ja noorsoopoliitikaga tegelevate riigiasutuste, MTÜde ja organisatsioonide vahel.

III. Ühingu liikmed

3.1. Ühing on asutatud, et ühendada Eesti teadus- ja arenguhuvilisi noorteadlasi, peamiselt alates kõrgkooli esimese aasta üliõpilastest kuni kraadiõppuriteni.

3.2. Ühingu liikmeteks võivad olla teovõimelised füüsilised isikud vanuses 18 – 30, kes ühingusse astumisel on Eestis registreeritud kõrgkoolis õppijad või töötavad teadusega seotud elualadel.

3.3. Ühingusse astumiseks peab soovija esitama Nõukogule avalduse. Avalduses peab soovija märkima, et ta on tutvunud Ühingu põhikirjaga ning kohustab seda järgima. Avalduses peab soovija märkima, millisesse olemasolevasse Ühingu põhisektsiooni tahab ta kuuluda. Valik peab olema põhjendatud soovija teadushuvidega.

3.4. Ühingu vastava sektsiooni koosolek vaatab avalduse läbi ning teeb sektsiooni koosolekul otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saamisest. Sektsioon võib keelduda uue liikme vastuvõtmisest, kui viimane:

3.4.1. on esitanud nõuetele mittevastava avalduse;

3.4.2. ei saanud vastuvõtmise hääletamisel vähemalt poolt Ühingu sektsiooni liikmete häältest.

3.5. Pärast sektsiooni koosolekut esitab sektsiooni esimees Ühingu Nõukogule kinnitamiseks uue liikme kandidatuuri. Ühingu Nõukogu võib keelduda uue liikme staatuse kinnitamisest, kui kinnitamise vastu on hääletanud 2/3 Nõukogu liikmetest.

3.6. Ühingu liikmel on õigus:

3.6.1. valida ja olla valitud ühingu juhtorganitesse;

3.6.2. osaleda üldkogul ja saada informatsiooni ühingu juhtorganite tegevusest ning väljavõtteid ja ärakirju ühingu üldkogu otsusest;

3.6.3. Ühingu nimel kirjutada projekte, korraldada üritusi, kui see ei lähe vastuollu Ühingu eesmärkidega.

3.7. Ühingu liige on kohustatud:

3.7.1. järgima ühingu põhikirja ning tegutsema kooskõlas oma sektsiooni ning ühingu Nõukogu otsustega;

3.7.2. võtma aktiivselt osa ühingu ja enda sektsiooni tegevusest;

3.7.3. tasuma õigeaegselt liikmemaksu.

3.8. Ühingu liikme vanuse piiri ületamise korral isiku liikmestaatus kehtib kuni järgmise Üldkoguni, mis nimetab isiku Ühingu vilistlaseks. Vilistlasel on õigus osaleda Ühingu kõikides üritustes ja võtta aktiivselt osa ühingu tööst. Vilistlane ei saa olla valitud Ühingu sektsiooni esimeheks ja Koordinaatoriks, kuid ta võib kuuluda Ühingu Usalduskokku.

3.9. Igal liikmel on õigus omal soovil ühingust lahkuda, teatades sellest kirjalikult sektsiooni esimehele ja Nõukogule. Isik loetakse ühingust lahkunuks alates avalduse kättesaamisest järgnevast kuupäevast.

3.10. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata sektsiooni otsuse alusel, kui ta:

3.10.1. ei ole kolme kuu jooksul tasunud iga-aastast liikmemaksu;

3.10.2. ei täida ühingu põhikirja sätteid või on läinud vastuollu Nõukogu ja/või enda sektsiooni otsustega.

3.11. Isik loetakse ühingust väljaarvatuks vastava otsuse tegemisest. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel liikmemaksu ei tagastata.

IV. Üldkogu

4.1. Ühingu kõrgemaks organiks on liikmete üldkogu. Nõukogu kutsub üldkogu kokku vähemalt kord aastas, hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Üldkogu kutsutakse kokku hiljemalt 14 päeva enne üldkogu toimumist kutsetega.

4.2. Üldkogu ainupädevusse kuulub:

4.2.1. ühingu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja kinnitamine;

4.2.2. majandusaasta aruande kinnitamine;

4.2.3. ühingu eelarve kinnitamine;

4.2.4. iga-aastase liikmemaksu suuruse kinnitamine;

4.2.5 Nõukogu sektsiooni esimeestest liikmete ning tegevjuhi kinnitamine ja nende töö eest tasu määramine;

4.2.6. Koordinaatori valimine ja tema töö eest tasu määramine;

4.2.7. Usalduskogu kinnitamine (igal aasta);

4.2.8. ühingu vabatahtlik lõpetamine, likvideerijate ning nende töö eest tasu määramine;

4.2.9. ühingu ühinemine, jagumine ja ümberkirjutamine seaduses sätestatud juhtudel.

4.3. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühingu liikmetest. Kui vajalik kvoorum puudub, peab Nõukogu kokku kutsuma uue üldkogu, mis toimub mitte varem kui seitse päeva ja hiljemalt neliteist päeva pärast esimest üldkogu. Uus Üldkogu on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt üks Ühingu liige.

4.4. Põhikirja muutmiseks, täiendamiseks või uue põhikirja kinnitamiseks ning Ühingu vabatahtlikuks lõpetamiseks (ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine) seaduses sätestatud juhtudel, on vajalik häälteenamus, vähemalt 3/4 Üldkogul osalenud liikmete poolt antud häältest. Muud küsimused lahendatakse lihthäälteenamusega.

4.5. Hääletamise protseduur üldkogul otsustatakse päevakorra kinnitamisel.

4.6. Üldkogu juhib selleks sihipäraselt Nõukogu poolt valitud Nõukogu liige.

V. Nõukogu (seaduses juhatus)

5.1. Ühingu kõrgeimaks täidesaatvaks organiks on Nõukogu, millel on minimaalselt 3 liiget. Nõukogu liikmed peavad olema Ühingu liikmed. Nõukogu moodustub Koordinaatorist, Ühingu iga sektsiooni esimehest ning tegevjuhist. Nõukogu liikmed valitakse järgmiselt:

5.1.1. koordinaatori valib Ühingu liikmete hulgast Üldkogu. Koordinaatori ametiaeg on kaks aastat. Koordinaatori valimised toimuvad paarilistel aastatel.

5.1.2. Nõukogu sektsioonide esimeestest liikmed valitakse sektsiooni liikmete poolt iga sektsiooni siseselt. Sektsiooni esimehe ametiaeg on kaks aastat. Sektsiooni esimeeste valimised toimuvad paaritutel aastatel.

5.1.3. Tegevjuhi valivad nõukogu liikmed Ühingu liikmete hulgast. Tegevjuhi ametiaeg on üks aasta. Tegevjuht ei tohi olla sektsiooni esimees.

5.2. Nõukogu pädevusse ja ülesannetesse kuulub:

5.2.1. Ühingu tegevusstrateegia väljatöötamine ning selle täitmise korraldamine;

5.2.2. Ühingu majandusaasta eelarve, tegevuskava, samuti majandusaasta aruande koostamine ning esitamine Üldkogule;

5.2.3. Ühingu Üldkogu kokkukutsumine ja sellega seotud korraldusaspektidega tegelemine;

5.2.4. Ühingu meediategevuse korraldamine (ajakirja väljaandmine, veebilehekülje haldamine jms);

5.2.5. Ühingu tegevjuhi ülesannete määramine;

5.2.6. Üldkogu erakorralise istungi kokkukutsumine oluliste ja hädavajalike küsimuste lahendamiseks, kui selle poolt on hääletatud vähemalt 2/3 Nõukogu liikmetest.

5.2.7. Nõukogul on õigus otsustada ka teisi küsimusi, mis ei kuulu Üldkogu ainupädevusse.

5.3. Nõukogu tuleb kokku, vastavalt vajadustele, harvemalt kord kuus. Nõukogu on pädev ning otsusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled liikmetest.

5.4. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Iga Nõukogu liige omab üht häält. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis otsustavaks on Koordinaatori hääl.

VI. Sektsioon (seaduses osakond)

6.1. Ühingu põhiühikuks on erialane sektsioon.

6.2. Ühingu asutamismomendil on loodud neli põhisektsiooni: HUMANIORA, NATURALIA, REALIA ja SOCIALIA. Need põhisektsioonid on Ühingu konstantsed ja lahutamatud osad sõltumata nende liikmete arvust.

6.3. Sektsiooni töö toimub teiste sektsioonide tööst sõltumatult.

6.4. Iga ühingu liige peab kuuluma vastavalt enda teadushuvidele vähemalt ühte sektsiooni. Soovi korral ühingu liige võib olla korraga mitmes sektsioonis, kui see langeb kokku vastavate sektsioonide huvidega ja selle on heaks kiitnud vastavad sektsioonid.

6.5. Uut sektsiooni võivad moodustada vähemalt kümme Ühingu liiget, kellel on selleks olemas konkreetne eesmärk ja motivatsioon.

6.6. Uue sektsiooni moodustamiseks esitavad soovijad kirjalikult põhjendatud avalduse Ühingu Nõukogule, mis langetab otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul, arvestades avalduse laekumiskuupäevast.

6.7. Ühingu Nõukogul on õigus põhjendatult keelduda uue sektsiooni loomisest, kui uue sektsiooni loomine ei ole korrektselt põhjendatud või on Ühingu põhikirjaga vastuolus.

6.8. Uue sektsiooni kinnitab järgmine Üldkogu.

6.9. Sektsiooni tööd juhib esimees, kes valitakse sektsiooni liikmete hulgast sektsioonisiseselt. Sektsiooni esimees valitakse kaheks aastaks. Kui sektsiooni esimees ei suuda  enda tööd ja kohustusi täita (väljaastumine ühingust, ühingu liikmestaatuse kaotamine, haigus, surm, Ühingust vabatahtlik tagasiastumine, Ühingu põhikirja rikkumine, sektsiooni esindamisõiguse kaotamine jms), siis sektsioon valib uue esimehe, kelle volitused kehtivad endise esimehe volituste kehtimise tähtajani.

6.10. Sektsiooni esimehe põhiülesanded on sektsiooni töö koordineerimine, info edastamine, sektsiooni esindamine Ühingu Nõukogus.

6.11. Sektsiooni koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab sektsiooni esimees, viimase puudumisel sektsiooni esimehe määratud ja volitatud sektsiooni liige.

6.12. Sektsiooni esimees informeerib pidevalt Nõukogu sektsioonis toimuvast.

6.13. Nõukogu võib lõpetada sektsiooni tegevuse kui selle liikmete arv langeb alla kümne liikme.

6.14. Oma tegevuse lõpetanud sektsiooni liige hakkab kuuluma automaatselt ühte põhisektsiooni, mis oli märgitud tema astumisavalduses.

VII. Tegevjuht

7.1. Tegevjuht on Ühingu liige, kelle valib Nõukogu üheks aastaks.

7.2. Tegevjuhi ülesandeid määrab ja täitmist kontrollib Nõukogu.

VIII. Koordinaator

8.1. Koordinaator on ühingu liige, kelle vahendusel toimub üldinformatsiooni vahetamine välismaailmaga ja Ühingu esindamine.

8.2. Koordinaator on sõltumatu amet ning tema tegevus ei tohi olla mõjutatud ühegi sektsiooni huvidest. Koordinaator ei tohi olla samaaegselt Ühingu sektsiooni esimees ega tohi kuuluda Ühingu Usalduskokku.

8.3. Koordinaator valitakse Üldkogu poolt Ühingu liikmetest kaheks aastaks. Koordinaatori valimised toimuvad paarilistel aastatel. Hääletamine on salajane.

8.4. Koordinaatori kohale kandideerimiseks peab soovija esitama kirjalikult oma avalduse Nõukogule hiljemalt neli päeva enne Üldkogu toimumist.

8.5. Koordinaatori kohale kandideerija peab täitma järgmisi tingimusi:

8.5.1. olema vähemalt kaks viimast aastat Ühingu aktiivne liige;

8.5.2. olema kursis Ühingu välisprioriteetidega ja tal peavad olema isiklikud visioonid Ühingu eesmärkide saavutamisest;

8.5.3. tal peab olema kogemusi rahvusvahelistes suhetes;

8.5.4. olema suuteline esindama Ühingut kõrgeimal tasemel.

8.6. Koordinaatori kohustuste hulka kuulub:

8.6.1. Ühingu esindamine Eesti, Euroopa ja maailma tasandil;

8.6.2. osalemine aktiivselt Ühingu ja Nõukogu töös;

8.6.3. välis- ja siseallikatest saabuva informatsiooni edastamine;

8.6.4. Üldkogule iga-aastase tööaruande esitamine.

8.7. Juhul kui koordinaator ei suuda enda kohustusi täita (väljaastumine ühingust, ühingu liikmestaatuse kaotamine, haigus, surm, vabatahtlik tagasiastumine, Ühingu põhikirja rikkumine jms), siis Nõukogu valib enda liikmetest uue Koordinaatori, kelle volitused kehtivad kuni järgmise Üldkoguni.

IX. Ühingu esindamine

9.1. Ühingut võib esindada kõigis toimingutes ja suhtlemisel iga Nõukogu liige ilma volikirjata.

9.2. Ühingu liige esindab Ühingut Nõukogu liikme poolt väljastatud volikirja alusel.

X. Usalduskogu (seaduses revisjonikomisjon)

10.1. Usalduskogu on Ühingu järelvalvet teostav organ, mille iga-aastaselt kinnitab Üldkogu.

10.2. Usalduskokku peab kuuluma igast sektsioonist üks esindaja. Koordinaator, tegevjuht ja sektsioonide esimehed ei tohi kuulda Usalduskokku. Ühingu vilistlased võivad kuuluda Usalduskokku.

10.3. Usalduskogu on Ühingu sõltumatu organ ning selle tegevus ei tohi olla mõjutatud ühegi sektsiooni huvidest.

10.4. Usalduskogu pädevuses on:

10.4.1. teostada üldjärelvalvet Ühingu töö üle;

10.4.2. kontrollida Nõukogu, Tegevjuhi, Koordinaatori ning sektsioonide töö vastavust Ühingu põhikirjale;

10.4.3. kontrollida eelarve täitmist ning raamatupidamise õigsust.

10.5. Usalduskogu liikmed saavad kokku vähemalt kaks korda aastas. Usalduskogu on töövõimeline kui seal osaleb üle poole liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega.

10.6. Usalduskogu esitab igal aastal aruande Üldkogule.

10.7. Usalduskogul on õigus kokku kutsuda Üldkogu erakorraline istung juhul, kui Usalduskogu on oma järelvalve teostamisel avastanud Ühingu vara kuritarvitamist või põhikirjavastased toimingud. Erakorralise Üldkogu kokkukutsumise poolt peab hääletama vähemalt 2/3 Usalduskogu liikmetest.

XI. Ühingu vara

11.1. Ühingu vara tekib:

11.1.1. annetustest ja eraldistest;

11.1.2. liikmemaksudest;

11.1.3. tulust, mida saadakse Ühingu väljaannete kirjastamisest ja müügist, Ühingu vara kasutada andmisest, põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tuluürituste korraldamisest;

11.1.4. muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

11.2. Ühingu vara võib Nõukogu kasutada ainult Üldkogu poolt kinnitatud tegevuskava ja eelarve piires. Täiendavate laekumiste kasutamise üle otsustab Nõukogu.

XII. Koostöö teiste organisatsioonide ja asutustega

12.1. Ühing teostab koostööd teiste noorsootööga tegelevate organisatsioonidega ja riigi teadusasutustega.

12.2. Koostöö eesmärgiks on välja kujundada kõiki huvigruppe kattev võrgustik, mille ülesanne on kanda hoolt noorte teadushuvide järjepidevuse ning teaduskompetentsi järelkasvu eest  Eestis.

12.3. Ühingul on õigus astuda rahvusvahelistesse katusorganisatsioonidesse, mille eesmärgid sobituvad Ühingu eesmärkidega.

XIII. Ühingu tegevuse lõpetamine

13.1. Ühing on asutatud määramata ajaks.

13.2. Ühingu likvideerijad ei pea olema Nõukogu liikmed. Kui Ühingu lõpetamise otsustab Üldkogu, määrab see likvideerijad, likvideerijate arvu ja nende tasustamise korra ning tasu suuruse.

13.3. Ühingu lõpetamine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub vastavalt Eesti Vabariigi seaduses ja põhikirjas sätestatule.

13.4. Ühingu likvideerimisel antakse Ühingu vara üle mõnele teisele Eestis tegutsevale mittetulundusühingule, mille eesmärgid on sarnased Ühingu eesmärkidega määratud tegevuse jätkamiseks.

XIV. Rakendussätted

14.1. Juhul kui Ühingul ei ole ühtegi sektsiooni, valitakse kõik nõukogu liikmed peale tegevjuhi üldkogu poolt.

14.2. Asutamislepingus nimetatud koordinaatori ametiaeg lõpeb üldkogu poolt 2006. a uue koordinaatori valimisega

14.3. Asutamislepingus nimetatud sektsioonide esimeeste ametiaeg lõpeb sektsioonide poolt sektsiooni siseselt esmakordsel esimehe valimisel 2005 või 2007 aastal.

Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamiskoosolekul Tartus 31. jaanuaril 2005. a.

ASUTAJAD: Dmitri Teperik, Kaili Kaseorg, Margit Meiesaar, Grigori Senkiv, Laura Sedman