Eile toimunud õpilaste teadusfestivali autasustamisel anti üle Eesti Teaduste Akadeemia eriauhinnad tänavusel õpilaste teadustööde konkursil.
Akadeemia presidendi eripreemiad ehk π-preemiad teadlastee lootustandva alguse eest pälvisid Moorits Lill, Laureen Kalvet ja Ralf Robert Paabo.
I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) sai Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Moorits Lill tööga „YOLO objektituvastusmudelite treenimine ja võrdlus mageveekalade seire näitel“ (juhendajad Marge Oopkaup ja Jürgen Soom). Autor lõi masinõppe mudeli kalade tuvastamiseks videokaadritelt ja pani selle tööle väikesel eri-riistvaral. Kuigi töö on tehniliselt väga keerukas, saavutas autor täpse, efektiivse ja odava lahenduse, mida saab kasutada mageveekalade uurimiseks ja loendamiseks.
II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) sai Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Laureen Kalvet tööga „Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustega kaasnevad kehavigastused Pärnu maakonna näitel“ (juhendajad Jane Idavain ja Liisa-Marie Lääne). Autor on teinud originaalse uurimuse sissevaatega kurba statistikasse, millega sageli algavad liiklusuudised kevadest sügiseni – elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetused. Ta võrdles Transpordiameti ja tervisevaldkonna statistikaid ja tuvastas muuhulgas, et Transpordiamet alahindab noorema vanuserühma poistega toimuvaid õnnetusi, mis põhjustavad samal ajal võrreldes teiste rühmadega palju tõsisemaid vigastusi.
III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Ralf Robert Paabo tööga „Veebipõhise füüsikamootori ja kasutajaliidese programmeerimine“ (juhendaja Julia Polikarpus). Autor lõi oma tööga füüsikalise maailma matemaatilise mudeli veebipõhise tarkvaralahendusena. Taolise „mootori“ peale on võimalik omakorda luua erinevaid keskkondi, simulatsioone ja mänge.
Lisaks tõi akadeemia komisjon tunnustusega esile veel kolme õpilase tööd.
- Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Helena Grossi töö „Kulakuks tunnistamine ja selle vaidlustamine ühe Läänemaa talupere näitel“ (juhendaja Indrek Pajur). Uurimus annab argumenteeritud analüüsi kulakuks kuulutamise protsessist ühe perekonna näitel. Autor on oskuslikult tõlgendanud nii kirjalikke kui suuliseid andmeid ehk seda, kuidas inimesed ajaloosündmusi mäletavad ja neist räägivad.
- Parksepa Keskkooli 8. klassi õpilase Marten Verner Misniku töö „Kooli valgustuse energiatõhususe tõstmine“ (juhendajad Ando Tuul ja Ene Kärg). Autor võrdles, mõõtis ja hindas eri tüüpi valgustite kasutamise ja väljavahetamise otstarbekust energiasäästu seisukohast oma kooli näitel. Ta tuvastas, et luminofoori asendamine LED-toruga tasub end ära umbes kahe aastaga.
- Hiiu Kooli 9. klassi õpilase Randar Roosipõllu loovtöö „Kooliõpilaste investeerimisalased teadmised, võimalused ja eesmärgid Hiiu Kooli III astme õpilaste näitel“ (juhendajad Kristjan Roosipõld, Jane Tüksammel ja Anne Roosipõld). Uurimistöö toob väga hästi välja põhikooli õpilaste investeerimisalased teadmised, harjumused ja hoiakud ning osutab rahandusalaste teadmiste ja praktiliste oskuste pakkumise vajadusele koolis.
Akadeemia komisjonis osalesid akadeemikud Jaak Vilo, Kalle Kirsimäe, Elmo Tempel, Urmas Varblane ja Mare Kõiva. AHHAA teaduskeskuses toimunud autasustamisel andis preemiad üle akadeemik Kalle Kirsimäe.
Ülevaate kõigist õpilaste teadustööde konkursi parimatest leiab Eesti Teadusagentuuri veebilehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.
Presidendi eripreemiate summa ei ole lihtsalt üks ümmargune arv. Meie näitajatel põhinevas maailmas kipuvad arvud sageli domineerima sisu üle. Näidaku see arv siis ajakirja mõjutegurit, ülikooli kohta pingereas või tsiteeringute arvu. Kuigi ka sellistel arvudel on oma koht päikese all, peab akadeemia oluliseks säilitada võimet näha arvude taha, märgata midagi sellist, mis praegu on mõõdetamatu, aga mis võib olla meie tuleviku osa. Sama oluline on võime mõelda raamidest välja, teha midagi sellist, mis kompaks meie praeguse olemise piire. Arvus π (pii), mis on preemia suuruse alus, on peidus palju rohkem, kui ütleb selle definitsioon või mis tahes lähisväärtus. Seda tüüpi arvudes väljendub üheaegselt nii akadeemilise maailma tohutu teadmispagas kui ka mõõtmatu hulk asju, mida me ei tea.